CHAMPAGNE

Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele võib tootenime Champagne kasutada ainult nende vahuveinide puhul, mis on valmistatud Kirde-Prantsusmaal, Champagne’i maakonnas traditsioonilisel šampanjameetodil, üldjuhul Pinot Noir, Pinot Meunier ja Chardonnay viinamarjasorte kasutades.

 

Champagne piirkonna eriliselt lubjakivine pinnas, põhjapoolsem kliima, hoolikalt valitud marjad, sügavalt traditsiooniline ning kontrollitud valmistamisviis on vaid mõned võtmesõnad, miks šampanjad on oma kvaliteedilt ja maitselt teistest vahuveinidest eristuvad.

“MÉTHODE CHAMPENOISE” ehk „ŠAMPANJAMEETOD“

Šampanjameetod on traditsiooniline šampanja valmistamise viis, mis annab vahuveinile elegantsi ja tagab huvitavalt pikalt kestva mulli veiniklaasis.

  1. Kogu protsess algab viinamarjade kasvatamisega vastavalt rangetele reeglitele nii väetamise, kahjuritõrje, kui ka taimede kõrguste ja üksteise vahelise distantsi osas.

  2. Šampanja valmistamiseks nopitakse viinamarjad hoolikalt käsitsi, sest teistmoodi ei ole šampanjat lubatud teha. See on ainus viis, kuidas kahjustada saanud viinamarjad saab ülejäänud saagist koheselt eemaldada.

  3. Korjatud marjad pressitakse päevade jooksul mahlaks

  4. Saadud viinamarjamahl pannakse vaatidesse esimeseks fermentatsiooniks, kus pärmseen muudab nädalate jooksul viinamarjades leiduva suhkru alkoholiks. Erinevatelt põldudelt ja sortidelt saadud partiid hoitakse eraldi vaatides, tulemuseks on valged baasveinid.

  5. Šampanjamaja parimad ninad ja suud võtavad nüüd aja maha ja alustavad tähtsaima osaga kogu protsessis. Valged baasveinid segatakse kokku vastavalt maitseeelistustele, antud maja traditsioonidele ning sellele, millist šampanjat soovitakse valmistada. Mõnikord harva, kui aasta on olnud erakordselt hea, on võimalik kasutada partii tootmiseks vaid antud aasta veine (Millésime). Enamjaolt aga segatakse kokku erinevate aastakäikude baasveine, et jõuda soovitud maitseni.

  6. Nüüd algab samm, mis eristab šampanjasid teistest vahuveinidest. Valmistatud veinisegu villitakse pudelitesse ning lisatakse väike doos Liqueur de Tirage-t (valitud maitsega baasvein, kuhu on lisatud roosuhkrut) ja pärmseen. Pudelitele pannakse peale ajutine kork ja viiaks keldritesse küpsema.

  7. Keldris algab pudelites teine fermentatsioon, šampanjameetodi süda. Pärmseen muudab pudelis oleva suhkru alkoholiks ning vabaneb  suur hulk süsihappegaasi. Pudelitesse tekib kõrge rõhk ja süsihappegaas lahustub veinis- sündinud on vahuvein. Eranditult peavad kõik šampanjad seisma keldris vähemalt 15 kuud, Millésime-d 3 aastat. Enamus majasid hoiab pudeleid keldris küpsemas aga veelgi kauem.

  8. Kui pärmseenel on toit otsa saanud, vajub ta pudeli põhja setteks. Pudelid tõstetakse nüüd hoidikusse 45° nurga alla, kork allapoole suunatuna. Traditsiooniliselt käib pudelikeeraja seal paari päeva tagant igat pudelit keeramas, mille tulemusena pudelisse kogunenud sete vajub aeglaselt korgile. See protsess võtab mitu kuud. Tänapäeval on laialdast kasutust leidnud ka automatiseeritud pudelikeeramine, läbi mille jõuab sama tulemuseni vaid nädalatega.

  9. Kui sete on korgile vajunud, pannakse pudelid korgipoolse otsaga jääkülma soolavette, külmutades mõned sentimeetrid vahuveini ja korgi juurde kogunenud sette. Pudelid tõstetakse püsti, eemaldatakse ajutine kork ja pudelis olev surve lükkab osa jäätunud vahuveini koos korgile kogunenud settega välja- tulemuseks puhas vahuvein ilma setteta. (dégorgement või disgorgement)

  10. Jäätununa läheb kaduma osa heast joogist, kuid et anda veel viimane antud šampanjamajale 11 iseloomulikmaitse,lisataksepudelisseväikekogus suhkrut, veini ja brändi segu (Liquor d’expedition). See samm otsustab, mis magususastmega šampanja sellest pudelist valmib.

  11. Seejärel pannakse pudelitele peale lõplik kork, 12 pestakse ja sildistatakse. Viimaks lähevad pudelid tagasi külma ja pimedasse veel vähemalt mõneks nädalaks puhkama.

  12. VALMIS

VIINAMARJADE KLASSIFIKATSIOON JA VEINIDE MÕISTED

Champagne piirkondade klassifikatsioonisüsteem arendati välja 20-nda sajandi keskpaigas, algselt selleks, et määratleda erinevate Champagne’i veinipiirkonnas kasvatatud viinamarjade kvaliteediklass ja seeläbi müügihinnad. Tänaseks on küll hinnad vabad, aga kvaliteedi hindamise osas on jäädud traditsiooniliste põhimõtete juurde. Grand Cru, Premier Cru ja ülejäänud külade kvaliteedivahe on väike.

Grand Cru- külades kasvavad parima kvaliteediga Champagne viinamarjad. 314-st külast Champagne regioonis on Grand Cru klassifikatsioon täna 17-el külal.

Premier Cru (või 1er CRU)- järgneb Grand Cru-le, kuhu kuulub 44 küla 314-st.

Chardonnay viinamari annab šampanjale kergust, värskust ja elava viimistluse.

Pinot Noir viinamari loob šampanjale struktuuri, aroomi ja maitsete keerukuse

 

Pinot Meunier viinamari toob esile puuviljalisust, lillelist aroomi ja karakterit. 100% Pinot Meunier šampanjat on väga keeruline leida.

Blanc de Blancs on 100% Chardonnay viinamarjadest valmistatud šampanja. Maitselt värske, kerge ja elav.


Blanc de Noir on 100% Pinot Noir viinamarjadest valmistatud šampanja. Tihti 100% Pinot Noir. Annab šampanjale struktuuri ning loob keerukuse.

Rosé on roosa värvusega šampanja, mille värvus saadakse enamasti lisades teise fermentatsiooni lõpus väike kogus punast veini. Enamasti on aroomid ja maitsed šampanjas puuviljalised. Üldiselt värsked ja elava iseloomuga.


Millésime on ühe aastakäigu viinamarjadest. Mõnel üksikul aastal kohtuvad õnnelikult õige kliima, õige pinnas, taimede valmisolek ja šampanjamaja perfektne teostus. See tähendab harukordselt rikkalikku ja mitmekesist veinisaaki, piisavalt head, et on võimalik valmistada šampanjat kasutamata muude aastakäikude veine lisana. Millésime maitsed varieeruvad vastavalt majade erinevatele retseptidele, kuid üldiselt on nad kuldse värvusega, küpsed ning aromaatsed- tõeline elamus.

 

Cuvée on mitmeti kasutatav mõiste, tavaliselt mõeldakse selle all ühte partiid šampanjat, tihti ka ühte tooteliini - st “maitset”.

 

Négociant-Manipulant on šampanjatootjad, mis lisaks oma kasvatatud viinamarjadele ostavad viinamarju sisse teistelt kasvatajatelt, et toota nendest šampanja. Siia kuuluvad peaaegu kõik tuntumad šampanjabrändid, näiteks Moët, Veuve Clicquot, Pol Roger, Dom Pérignon, Mumm jt. Kuigi osadel neist on ka mõned eksklusiivsemad tooted valmistatud vaid enda viinamarjadest.

 

Récoltant-Manipulant on šampanjatootjad, kus kasvatatakse viinamarjad oma põldudel.

MAGUSUS

 

Šampanjade lõplik magususaste luukse valides õige Liquor d'expedition kogus ja segu. Iga maja valib vastavalt oma maitsele, tavaliselt roosuhkru, veini ja brändi segu.

Doux - rohkem kui 50g suhkrut liitri kohta lõplikus pudelis

Demi-sec - 32-50g Sec/Dry - 17-32g
Extra dry - 12-17g
Brut - alla 12g
Extra Brut - 0-6g
Brut Nature / Zéro Dosage - 0g

SERVEERIMINE

  • Šampanja pudelit tuleb hoida jahedas ja valguse eest kaitstult. Päikese ja lampide valgus ei ole šampanjale hea kuna võib muuta maitset aja jooksul.

  • Peale transporti lase šampanjal enne tarbimist paar nädalat külmas ja pimedas rahulikult puhata.

  • Šampanjat tuleb serveerida jahutatult, kuid mitte liiga külmalt. Parim elamus on vahemikus 6-8°C.

  • Šampanjat serveeritakse kõrge jalaga piklikest vahuveini pokaalidest, mis Chocolate & Champagne valikusse ka kuuluvad.

  • Katseta šampanja degusteerimist erinevatest klaasidest. Ainulaadse maitse annab šampanjale kristallklaasist serveerimine.

  • Pudelit ära ava pauguga. Kui kork tuleb pauguga pealt, läheb mulle raisku.

  • Kui šampanja pudel on avatud, ei pea seda ilmtingimata korraga ära tarvitama. Pudel sulge selleks ettenähtud pudelisulguriga, mille valiku Chocolate & Champagne samuti tagab. Nii sobib sama pudel tarbimiseks veel mitu päeva.

  • Proovi kindlasti ka demi (375ml) pudeleid, eriti kui seltskond on väike ja elamuse loomiseks piisab ka ühest klaasikesest.

Chocolate & Champagne OÜ

Reg nr: 14255643

KMKR nr:  EE102098994

K-R 14.00-18.00

Muul ajal kokkuleppel. Võtke meiega julgelt ühendust 

Tel: (+372) 7330 333

kontakt@chocolate-champagne.com

  Peterburi tee 44/5

    Tallinn, Estonia

  • Facebook Social Icon
  • Instagram Social Icon